10/07/2022
Tenerife – veinisaar!
Kanaari veinid saavutasid kuulsuse juba varakult. Veine viidi Inglismaale, kus muide ka William Shakespeare nende eripärasust kiitis, ja veinid «reisisid» saartelt ka Hispaania asumaadesse Ameerikas. On väidetud, et aastal 1776 tähistati Ameerika iseseisvumist suurejooneliselt just nimelt Kanaaridelt pärit veinidega. Kuid omal ajal jõudsid Kanaari saartel toodetud veinid ka Põhjamaadesse, kus üks nende ülestähendatud ostjatest oli Rootsi kuningakoda, ja Venemaale, kus väidetavalt nende suureks nautijaks oli olnud Katariina II isiklikult. Nõnda kujunes veini tootmisest aastasadadeks oluline osa nii Kanaaride majanduses, kui poliitikas. Vein sai saartele kolimise põhjuseks nii iirlastele kui inglastele ning Tributo de sangre kokkuleppe kohaselt ka paljude hispaanlaste ümberasumisele Ameerikasse. Nimelt dikteeris mainitud kokkulepe, et kui veini müüakse uutel Ameerika aladel, siis peab osa veinitootjate perekonnast Ameerika ka oma uueks kodumaaks valima. Täpsemalt: iga Kanaari saartelt Ameerikasse saadetud 100 tonni suuruse kaubalastiga pidi kaasa minema viis perekonda.
Hispaania ning Inglismaa vaheliste suhete halvenemine ei toonud endaga kaasa mitte ainult majandusliku kaose, vaid maailm unustas vähehaaval ka Kanaaride veinid. Aeg möödus ja viinamarjade kasvatamine sai saartel uue hoo sisse ning veinitööstus uue alguse. Tenerife oli esimene saartest, kus kehtestati veinidele nn. kvaliteedi kontroll ehk denominación de origen nagu Prantsusmaal Appelation Controlée. See sai alguse Tenerife põhjaosas Tacaronte-Acentejos aastal 1985. Tänaseks on igal saarel (väljaarvatud Fuerteventura) oma veinitootmine, kus rakendatakse denominación de origeni. Tenerifel on viis märgistatud veinipiirkonda - Abona, Valle de Güímar, Valle de la Orotava, Tacoronte-Acentejo ja Ycoden-Daute-Isora.
Kanaari saarte eriline pinnas ja veinitootmise tavad, nagu ka siinsed viinamarjasordid, annavad veinidele oma, originaalse maitse. Praegu on saartel üle kuuekümne registreeritud viinamarjasorti, kuid vanu ja ainulaadseid leidub siin koguni ligi 100.
Nii nagu on panustatud veini tootmisse, nii on lood ka veini turustamisega. Tänaseks on mitmed Kanaaride veinid võitnud erinevaid auhindu ka kaugel piiride taga. Saartel on mitmeid veinimuuseumeid ja bodegasid ehk veinikeldreid, kus ka turistidel on võimalus maitsta erinevaid veinisorte. Populaarseimaks veiniekskursiooni sihtpunktiks on Tenerifel jäänud endiselt Tacoronte-Acentejo piirkond, kust pärinevad ka saare tuntuimad veinid nagu Tabaibal, El Lomo ja Viña el Drago.
Tenerifel on olnud tavaks, et sügiseti korraldavad väikesed istandused traditsioonilise veinisõtkumise. Taolised ettevõtmised olid ennemuiste mõeldud vaid meestele ning naisi ei tohtinud lähedalegi lasta, sest kuulu järgi pidavat vein siis roiskuma.
Tänaseni korjatakse saartel viinamarjad käsitsi, sest kasvandused on väikesed ning paiknevad mäenõlvade erinevatel rinnetel, kuhu masinate viimine ja seal nende kasutamine valmistaks suuri raskusi.
Tenerifelt pärit tunnustuse pälvinud veinid on veel El Mollero (Valle de Güímar), Flor de Chasna (Abona), 7 Fuentes (Valle de la Orotava) ja Tágara (Ycoden-Daute-Isora) ning mitmed teised.
Põhjamaades nagu ka Eestis poeriiulitelt Kanaaride veine aga naljalt ei leia. Võib-olla on põhjuseks hind, sest ka Tenerifel maksavad saartel toodetud veinid rohkem, kui näiteks mandri-Hispaanias masinaga korjatud viinamarjadest valmistatud keelekasted.
Et saada head ülevaadet Tenerife veinidest, soovitame külastada Merikese veinibaari Vino Vidi Vici.
Asukoht kaardil: https://goo.gl/maps/XucQBuYVPiwrsKVP8
Facebookis: www.facebook.com/vinovidivicivinoteca
🎥 Vaata ka meie videot Lagar de Chasna veinimõisa külastamisest: www.facebook.com/TenerifeSiesta/videos/717130099144776/