Hinni kaitseks

23/02/2024

Mis oleks Eesti riik ilma taluta? Head Eesti Vabariigi 106. aastapäeva!

12/08/2023

Vahur Afanasjev kirjutas 18. mail 2018: "ei ole kindlamat surmaotsust vanale linnast väljas asuvale hoonele kui muinsuskaitselised piirangud." Täna 24 aastat tagasi tegi Kultuuriministeerium surmaotsuse Hinni talule. Okupatsiooniaegse ülemnõukogu esimehe Artur Vaderi otsus kuulutada sundvõõrandatud Hinni talu mälestiseks võeti iseseisvas Eestis automaatselt üle, ilma et oleks arvestatud vahepeal muutunud riigikorraga ja talu õigusjärgsete omanike soovidega. Eesti riik tegi lihtsalt otsuse, millega taaskehtestati Hinnil ensv aegne kord. Muinsuskaitse Nõukogu esimees Lilian Hansar hiljem küll tunnistas ametlikult (2013), et selline kaitse alla võtmise protsess ei toimunud heale õigustavale vastavalt, m.h omaniku kaasamine, kuid see ei toonud kaasa mingit muutust õiglasema lahenduse suunas.

07/08/2023

Otsekui James Herrioti raamatust "Suured loomad, väiksed loomad" (All Creatures Great and Small). Hinni karjamaade taastamine on liikunud suurtelt väikestele – kõigepealt rohumaaveised, siis hobused ja nüüd on järjekord lammaste käes. Tulemuseks nõgeste, mets-harakputke, maavitste jne. vaba kultuurkarjamaa.

25/07/2023

ANDKEM HOOGU! Kanepi Laulu Selts on kirjastamas Milvi Hirvlaane koostatud "Jõksi raamatut". Tuleval aastal on külal täitumas ümmargune arv – möödub 240 aastat kohanime Jõksi esmamainimisest seoses Jõksi mõisa (Jexi) eraldamisega Kaagverest 1784. aastal. Kagri-Jexi liitnimes on kohta mainitud veidi varemgi (1750). Talude päriseksostmine algas Jõksi külas 1852. aastal, kui K. Jalas, hilisem kauaaegne Kooraste vallavanem, ostis esimesena vabaks Käiso-Peetri talu. Järgnesid Hinni talu (1872, esimene omanik M. Rätsep) ning Viro talu (1879, esimene omanik J. Heiter). Jõksi küla territoorium on ligi viis korda suurem Monacost ja täpselt sama suur kui Abruka või Vilsandi saar. Jõksiga seotud tuntud inimesi: kauaaegne Kooraste vallavanem K. Jalas (sünnikoht Käiso-Peetri talu); kunstnik Alfred Kongo (sünnikoht Järve talu); arhitekt Edgar-Johan Kuusik (õppis ühe aasta (1895) Jõksis oma onu Otto juures, kes oli Jõksi mõisa valitseja); Johan Leppik/Juhan Lepik (1848–1901) pärit Krootuselt, Jõksi külakoolmeister (1869–1901), Kanepi lauluseltsi liige, Eesti Kirjameeste Seltsi liige (1877) ja ärkamisaja aktivist; skulptor ja õppejõud Anu Põder (sünnikodu Oja talu); piimandustegelane, atsidofiilbaktermassi tootmise tehnoloogia väljatöötamise üks autoreid ja eesti rokfoori tootmise käivitaja Valter Rätsep (sünnikoht Hinni talu); Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor Kalev Koger; Vabadussõja veteran, Jõksi algkooli õpetaja ja juhataja (1920-1960), ERMi aukorrespondent August Hermann Tina, kelle käsikirjalised uurimused on üheks väärtuslikuks raamatu allikaks.

MTÜ Kanepi Laulu Selts (asutatud 1869) tegutseb Põlvamaal, Kanepis kohaliku kultuuriloo hoidjana ja arendajana (taasasutatud 2009). Meie ajaloolise seltsi asutajad ehitasid 1887. aastal Kanepisse Eesti esimese seltsimaja. MTÜ Kanepi Laulu Selts on võtnud oma missiooniks Kanepi kihelkonna rikkali...