AJALUGU
Breti toidukäitlemise ajalugu ulatub sajandite taha. Nendele kuulus tänase Kärevere kandis kolme tee ristumiskohas asunud Pradima kõrts. Teed suundusid sealt tänase Tallinna, Narva ja Tartu poole. Kõrts on märgitud juba 15saj kaartidel ja tegutses ilmselt tunduvalt varem. Kõige vanem kronoloogiliselt dokumenteeritud esivanem on 10 põlve enne Mihkel Bretti elanud Pradima vaba kõrtsmik Tõnis
(1680 - 1751)
Tõnis elas kõrtsi jaoks pöördelisel ajal.1701. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. suvel hävitada Tartu linna, sama tehti Narvaga. Kaubateed jäid tühjaks ja kõrts minetas mõneks ajaks oma tähtsuse. Samas päästis see ajutine allakäik meie esivanemad arvatavasti Põhjasõjale järgnenud katkust, mis õnneks Pradimale ei jõudnud. Tõnise ja meie vahelised esiisad Pradima Jüri(1723 - 1783), Hans Brett(1760-1835), Hans Brett(1782-?) ja Jaan Brett(1830-?) pidasid heal järjel kõrtsi edasi. Aastal 1863 tühistati Tsaaririigi viinatootmise monopol, hinnad kukkusid järsult ja kõrtsidel läks elu raskemaks. Johannes Brett(1867-1933) otsustas asuda elama Luke külasse. 1897 kaardistati Lahkaja talu. Pärast vabadussõja lõppu ehitas Johannes ja poeg Karl Brett(1897-1977) talule uued hooned ja osaleti aktiivselt Nõo Piimaühisuse töös. 1945 vangistati Karl Brett koos teiste külameestega ja viidi Venemaale vangilaagrisse. 1949 aastal saadeti Siberisse abikaasa Amanda Brett Koos laste Vello ja Ilmega. 1950 vabanes perepea vangilaagrist ja läks pere juurde Siberis. Kodukohta saabuti tagasi 1959, aga siis oli siin juba kolhoos. 1989 Alustas Vello Brett Lahkaja talu ülesseehitamist. 2004 käivitas Aigar Brett koos abikaasa Kaja ja poeg Mihkliga Luke Farmimeierei, mille kaubamärgiks sai breti, ning see tegeleb Eestis esimesena ja seni ainukesena hallitus- ja aroomijuustude tootmisega. Tänaseks on Pradima kõrts hävinud ja seal asuvad kokkulükatud varemed. Varemete juures kasvab iidne pärn, mille vanus küündib Põhjasõja eelsesse aega.
