28/10/2022
„First things first. Get the Champagne!“ - Winston Churchill
Šampanja on seaduslikult ainult Champagne piirkonnast pärinev vahuvein, piirkond paikneb 150 kilomeetrit Pariisist idas. Seda jooki toodetakse piirkonnas kasvanud viinamarjadest ja seaduse kohaselt peab toimuma teine käärimine pudelis.
Peamisteks marjasortideks on Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay
Esimesed veiniaiad rajasid roomlased ja piirkonna nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast campania, mis tähendab „maakoht“.
Roomlased kaevandasid piirkonnast kriiti, mida kasutati ehituses majade lupjamisel. Sellest ajast on jäänud piirkonda suured uuristatud, ideaalset temperatuuri ja niiskust hoidvad maa-alused keldrid, mis leiavad kasutust šampanja küpsemiseks ja laagerdumiseks.
Prantsusmaal loodi esimene võluv šampanja juhuslikult ja seda nimetati "kuratlikuks veiniks" (le vin du diable), kuna pudelid plahvatasid või purunesid, ei osatud arvestada teisel käärimisel tekkiva rõhuga pudelis.
17.sajandi lõpus leiutas Hautvilleris`i kloostri munk Dom Perignon poolkogemata võimaluse, kuidas „mull veini sisse jääb“. Legendi kohaselt ei leiutanud munk vahuveini, kuid andis märkimisväärse panuse säilivate šampanjade tootmiseks.
Tõeline võidukäik sai alguse 19. sajandil, mil leiutati võimalus, kuidas eemaldada pudelist pärmijääk. Hakati segama erinevate aastakäikude veine ja ka erinevate viinamarjasortide veine (cuvee valmistamine). Samas pidid vein selgemaks ja kirkamaks saama, et maksejõulisele kõrgseltskonnale enam meeldiks. Suure töö tegi selles ära leskproua Madame V***e Clicquot Ponsardin, kes leiutas remuage ja pupitre.
Šampanjapäeva tähistatakse igal aastal oktoobri kuu 4. reedel !
