Toiduliit

26/08/2026

Seoses eile ilmunud Lidl Eesti väga kriitilise artikliga Eesti toidutootjate ja Toiduliidu suunal https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605750/lidli-kommunikatsioonijuht-ettevotjad-ja-toiduliit-on-eestlaste-tervislikuma-toitumise-oma-hirmude-pantvangi-votnud/ pidas Toiduliidu juht vajalikuks kommentaariga reageerida. Lidl on juba 2021. aastast juurutanud Nutri-Score’i kasutamist enda omamärgitoodetel. Nüüd survestab kett Eesti riiki Nutri-Score’ile ametlikku soovitust andma, heites kohalikele toidutootjatele alusetult ette, nagu pelgaksid nad tervislikumaid tooteid. Eesti tootjad on juba 10-15 vähendanud soola, suhkrut ja rasva toodetes, lisanud kiudained, valku jm kasulikke koostisosi. Tekib aga küsimus, miks aga peaks Eesti riik andma ametliku soovituse just Lidli ärimudeli osaks kujundatud pakendi esikülje märgisele ning survestama ülejäänud turgu selle järgi joonduma?
Lidl on teinud suured investeeringud süsteemi kasutuselevõtuks. Eesti tootjatele tähendaks Nutri-Score’i laiem kasutuselevõtt suuri kulusid ja eri lahenduste haldamist eksporditurgudel, sest meie põhipartnerid Soome, Läti, Leedu ega Rootsi ei ole seda märgist riiklikult kasutusele võtnud ega plaani seda ka teha.
Seejuures ei ole tõendatud, et Nutri-Score muudaks inimeste tegelikke ostuvalikuid sellises ulatuses, mis õigustaks kogu turu ümberkorraldamist:
https://arvamus.delfi.ee/a/120606265/

Laste tervist ei tohi võtta müügiargumendi pantvangi.

24/08/2026

Toiduliidu liikmeskonnaga on liitunud Rannarootsi Lihatööstus AS. Tegemist on ettevõttega, kel on julgust kombineerida uusi töötlemisviise, tooraineid ja maitseid ja luua iga päev midagi täiesti uut. Rannarootsi on piisavalt väike, et lubada endale kiiret tootearendust, ja piisavalt suur, et tagada stabiilne ning kontrollitud kvaliteet. Öeldakse, et iga uus on unustatud vana - nii on ka nende toodete hulgas lisaks uutele maitsetele kindel koht vanal heal klassikal. Tuntud Eesti Uluki sari on võitnud nii eestlaste kui ka lähinaabrite südamed. Tete tulemast ja koos oleme tugevamad!
Lisainfo: https://rannarootsi.ee/ettevottest

18/08/2026

Eestis reguleerib tootjate ja kaubanduse suhteid põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus. Osad jaekettide praktikad on selle järgi täielikult keelatud, kuid näiteks teatud turundus-, reklaami-, kampaania-, ladustamis- või sortimenti lisamise tasud on lubatud juhul, kui nendes on eelnevalt kirjalikult, selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Juriidiliselt korrektne kokkulepe ei tähenda aga automaatselt võrdset läbirääkimispositsiooni. Ketid käituvadki koostöös erinevalt. Kui tootja sõltub jaeketi sortimenti pääsemisest või seal püsimisest, ei ole tal suurt valikut, kui tingimustega nõustuda. Seda näitab ka Konkurentsiameti enda 2025. aasta anonüümne küsitlus. 60 protsent vastanutest märkis, et on sageli või vahel kokku puutunud oluliste lepingutingimuste ühepoolse muutmisega, 47 protsenti müügiga mitteseotud tasu nõudmisega ja 43 protsenti kaubanduslike survemeetmetega ähvardamisega. Niinimetatud halli nimekirja praktikate puhul oli 57 protsenti vastanutest kogenud tasusid kauba ladustamise, väljapanemise või sortimenti lisamise eest, 47 protsenti reklaamikulude ja 47 protsenti turustamiskulude kandmist. Vajab aga rõhutamist, et mitte ükski Konkurentsiameti küsitlusele vastanud tarnija ei olnud võimalikust rikkumisest ametit teavitanud. 28 protsenti vastanutest ütlesid, et nad ei tegele probleemiga, sest kardavad ärisuhte halvenemist või lõppemist. See näitab väga hästi, miks ametlike kaebuste vähesust ei saa võtta tõendina, et probleeme ei ole. Rohkem teema kohta, mida on kommenteerinud ka Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, saab lugeda SIIT: https://majandus.postimees.ee/8525436/konkurentsiameti-hinnangul-kaupluseketid-oma-positsiooni-ei-kuritarvita-tarnijad-pole-sellega-nous

Konkurentsiamet viis Eesti kuue suurima jaekaubandusettevõtja suhtes läbi järelevalvemenetlused hindamaks, kas kettide lepingud on kooskõlas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega (PTEKS). Üldjuhul jäi amet rahule, kuid toidutootjad Konkurentsiametiga ei nõustu.

14/08/2026

Alates 2030. aasta 1. jaanuarist ei saa Eesti ega teiste Euroopa Liidu riikide poodides enam müüa näiteks ühekaupa kiletatud kurki ega paarikaupa pakendatud paprikat. Esmapilgul kõlab hästi, aga tegelikult toob see kaasa toodete oluliselt väheneva säilivusaja, kaob kaitse mehhaaniliste vigastuste eest, mis rikub toote välimuse, roheliste salatite puhul kiirema närtsimise. Kõik see kokku viib suuremale toidu raiskamisele. Seega oleme olukorras, kus tarneahela erinevatel lülidel on seadusega kohustus vähendada toidu raiskamist ja samal ajal tehakse EL tasandil regulatsioone, mis toidu raiskamist otseselt suurendavad. Kui ei suudeta normaalselt hinnata regulatsiooni mõju tegelikult, peaks olema meie ametnikel tahet seda siiski teha. Pikemalt artikkel SIIN:

Alates 2030. aasta 1. jaanuarist ei saa Eesti ega teiste Euroopa Liidu riikide poodides enam müüa näiteks ühekaupa kiletatud kurki ega paarikaupa pakendatud paprikat.

05/08/2026

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp käis eile Kuku raadio saates rääkimas taas kavandatavast pakendi esikülje märgistusest. Rahvastiku ülekaal on tõsine rahvatervise probleem. Nutri-Score ei ole selle vähendamiseks aga tõhus meede. Lõpuks on seda ka regionaal- ja põllumajandusministeerium möönnud. Seda enam on küsitav, miks on vaja pakendi esikülje märgistus Eestis kasutusele võtta ja selle mõju analüüsimisele kulutada sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha.
Kuula saadet siit:

Ainar Ruussaar ja Timo Tarve võtavad sihikule uudisväärtusega sündmused üle kogu maailma.

05/08/2026

Jäätmeseaduse plaanitava muudatuse kohaselt hakkavad ühekordsete plastpakendite turuletoojad hüvitama kohalikele omavalitsustele prügikoristuse kulusid. Kahjuks aga praegu kavandataval kujul ei soodusta süsteem ei kulude ohjamist ega prügistamise vähendamist ja seetõttu vajab eelnõu muutmist. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp avab veidi eelnõu tausta.

Artikli leiate SIIT:

Jäätmeseaduse plaanitava muudatuse kohaselt hakkavad ühekordsete plastpakendite turuletoojad hüvitama kohalikele omavalitsustele prügikoristuse kulusid. Praegu kavandataval kujul ei soodusta süsteem ei kulude ohjamist ega prügistamise vähendamist ja seetõttu vajab eelnõu muutmist, kirjutab...

04/08/2026

Toidutootjatele lisandub aina uusi ja uusi rahalisi kohustusi, mille üle pole neil isegi kontrolli võimalust. Just selline eelnõu on saadetud kommenteerimisele. Artiklist leiate Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa kommentaari,lisatud pilt on väga ilmekas - just sellise olukorra tekitamise eest peavad muuhulgas hakkama miljoneid maksma ka toidutootjad:

Ühekordsete plasttoodete tootjad peavad tulevikus hakkama katma osa omavalitsuste prügikoristuskuludest. Toiduliidu esialgsel hinnangul võib uus süsteem suurendada toidusektori kulusid, omavalitsused näevad hüvitises võimalust vähendada maksumaksjate koormust ja parandada linnaruumi.

03/08/2026

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp käis taaskord rääkimas pakendite esikülje märgistusest.
Kel sisu vastu huvi, leiate info siit:

В Эстонии обсуждается внедрение новой системы маркировки продуктов питания, которая помогает быстро оценить пищевую ценность продуктов по цветовой шкале. Станет ...

27/07/2026

Kas kriitilised küsimused Nutri-Score’i teemal tähendavad teaduse eitamist? Meie hinnangul mitte. Nutri-Score'i üle käiv arutelu kipub taanduma ekslikule vastandusele „teadus versus kasum“, kuigi tegelik vaidlus käib ühe konkreetse algoritmi tugevuste ja piirangute üle. Toiduliit ei vaidle vastu rahvatervise eesmärkidele ega vajadusele aidata tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. Küsimus on selles, kas Nutri-Score'i algoritm on selleks piisavalt usaldusväärne tööriist. Teaduspõhine arutelu tähendab kõigi olemasolevate tõendite kaalumist – nii nende, mis räägivad süsteemi kasuks, kui ka nende, mis osutavad selle piirangutele.
Loe lähemalt Sirje Potisepa arvamusloost!

Teaduspõhises ühiskonnas ei tohiks ühegi meetme kriitilist analüüsi pidada rünnakuks teaduse vastu. Ometi on Nutri-Score’i üle peetav arutelu jõudnud punkti, kus sisulistele küsimustele vastamise asemel püütakse kriitikuid kujutada teaduse eitajate või ärihuvide kaitsjatena. See ei vi...

08/07/2026

Saatsime täna koos kuue ettevõtlusliiduga valitsusele pöördumise, milles kutsume üles loobuma Nutri-Score'i kasutuselevõtust Eestis enne, kui Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtset, teaduspõhist ja liikmesriikide ülest toidupakendi esikülje märgistussüsteemi.
Miks?
✔️Puuduvad veenvad tõendid, et Nutri-Score oleks aidanud vähendada ülekaalulisust või parandanud rahvastiku tervisenäitajaid.
✔️Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhjendused tuginevad tarbijakatsetel, simulatsioonidel ja modelleerimisuuringutel. Need uuringud mõõdavad eelkõige märgistuse arusaadavust või valikuid kontrollitud katsekeskkonnas, kuid ei tõenda, et Nutri-Score muudaks tarbijate tervisekäitumist.
✔️ Nutri-Score lihtsustab keerulise toitumisalase info üheks täheks ja värviks, mis võib tarbijat eksitada.
✔️ Süsteem suunab tootjaid reformuleerima tooteid parema hinnangu, mitte tingimata parema toiteväärtuse nimel.
✔️ Vähemalt 7 Euroopa riiki on Nutri-Score osas kriitilised ega plaani selle kasutuselevõttu.
Toetame tarbijate paremat teavitamist, kuid usume, et pakendimärgistuse lahendus peab olema teaduspõhine, tõendatud mõjuga ja ühtne kogu Euroopa Liidus.
Pöördumisele kirjutasid lisaks Toiduliidule alla Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit.
Lingi uudisele leiate SIIT: https://majandus.postimees.ee/8504816/ettevotlusliidud-valitsusele-nutri-score-i-kasutuselevott-eestis-ei-ole-teaduspohiselt-toendatud

Ettevõtlusliidud saatsid kolmapäeval valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses ning pakendi esikülje mä...