Marjasoo

09/06/2026

Rodode aeg Marjasoos

Marjasoos on taas see eriline aeg aastas, kui rodod õitsevad ja aed on värve täis. Olete oodatud külla jalutama, õisi imetlema ja pilte tegema.

Kohtumiseni Marjasoos!
Fotod: Enda Pärisma

03/06/2026

Otsin terahaaval kevadest arusaamist. On tekkinud mõni mõte. Läheme tagasi eelmisse-suvesse-sügisesse. Vihm, vihm, vihm... seeni peaks olema hullu moodi. Meil kukeseeni oli, viimane sügisene ring juba ei läinud õieti kasvama, puravikeaeg jäi ära, pilvikud tulid ühe hajusa lainena, ära jäid võiseened ja parimate kohtade porgandiriisikad. Kõik puudega sõbralikult koos kasvavad seened. Lepad kased pajud pöörasid enne suvelõppu porivärvi. Kollast ilmus terveks jäänud kaskede latvadesse üsna hilja. lehesadu jäi venima.
Mõte -kas pidev vihmasadu ei pesnud maast toitaineid minema,? vilets toitumine ei võimaldanud metsal oma tavapärast arengutsüklit läbida. Üldiselt jäi puudu talveks valmistumine. seda mitte ainult metsas, ka aedades. Talve tulekuga sajud lõppesid...olles teinud oma kahju. Talv nagu peab!- paras miinus, sula ega lumeuputust! Õieti polnudki teist. Ilma lumeta miinus10-15 külmetas maa üsna paksult ära. Märtsipäike hajutas sellegi lumekribu taevasse. Maa sisse soojemat sulavett ei valgunud, päevane päike kuivatas maapinna peale korraliku isolatsioonikihi, millest soojus läbi ei tungi. Nüüd järgnes kaks kuud pidevat kuiva külma pilvitut tuult. Pilvitu päev soojendas niigi kehvalt suve lõpetanud puud põõsad päeval natuke üles- võiks nagu ärgata, aga maa seest mingit niiskust kätte ei saa- külmunud ju. Tavapärane öine miinus 10 tekitas suure temperatuurikõikumise.
Nüüd imestame -miks minu igihaljad iludused nii roostekarva on, panin küll igaseid kaitseid ümber aga... Kaitse aitab natuke valesse kohta istutatud taime. Sellel kevadel oli tegemist pikkade ebasoodsate tingimuste koosmõjuga.
Meie metsaaluses rodoaias ei ole varasema paarikümne aasta jooksul talvekahjustusi esinenud Nüüd on pruuniks kuivanud lehti küll ja veel, hävitavat kahjustust ei ole ühelgi põõsal- isegi õied on neile külge tulemas.
Mustikad põllul. Sooja külma vaheldus kuivatas ära noored võrsed, kahjustada said ka kõrgemate põõsaste õiepungadega viljaoksad. Varjulisemates kohtades, kuhu kevadine madal päike soojendama ei ulatunud on elusaid õisi- mesilased-kimalased toimetavad. Madal mustikas on veidi kobedam. on sealgi nutusemaid laike, aga mitte eriti palju. Samasugust pilti kurdavad ka Läti kolleegid.
Nüüd siia lisa rahvasuust...meie mustsõstardel, murelitel, kirssidel on mingid pisikesed kihulased kallal, noored lehed närtsivad.. Kas siin ei ole tegemist kevadega vigaseks nätsutatud koorega -liikuma hakanud mahl immitseb läbi vigase koore putukatele toiduks!? pisikesi kihulasetaolisi asju lendas mõnel päeval ka mustikapõldudel.
Siia juurde midagi head või isegi parimat! Kümned tuhanded erinevad mustikapõõsad läbisid selle katsumuse väga erinevalt. On palju taimi kes ei teinud seda märkamagi -paksult õisi täis. Suvel saab hakata nende marjade kallal virisema, kas on piisavalt kõva kestaga, kas saavad korraga valmis , kas kobarad on paraja suurusega, kas põõsas pole liiga tihe või liiga madal või liiga kõrge, kuidas marjad korjatult säilivad, mida head nad sisaldavad... maitsvad võiks nad ka olla!
Pilvealune ilm, öösel tuli sabin vihma, kasvuhoonetesse pole kiiret...ületuleva talve küttepuid on veel lõhkuda!

28/05/2026

Ikka lauluga! keri sõnna!...kes iganes, lase lilled õitseda!!!
Talv ja eriti kevad! nätsutasid rodosid isegi meie metsa all. Päris ära ei hävitanud ühtegi, veepuuduses kuivanud lehed hakkavad nüüd maha pudenema , oksad paisutavad tasapisi uusi pungi. On ka keda imetleda ja pildistada, praegu õitsemise alguses ja jahedaga on värvid eriti esinduslikud. Täiesti veatud on heitlehised, kogu metsaalune on kommipoe lõhna täis!
Kes on pühapäeva hommikul kohvi ära joonud, siis peale kümmet saab meile jalutlema tulla. Jagan siin arvamusi ja püüan sotsialiseerumist harjutada, pole ammu külalisi käinud,
Hea oleks ette teada, kui palju rahvast koguneb, kindlad tulijad helistage õhtuti peale kaheksat, siis olen toas, saan kirja panna,
tel .51 70 277-
visiit maksab! neli eurot+ käibemaks.
Kui jahe ilm püsib võib õitsemine kauem kesta.
Kohtumisteni!

22/05/2026

Kuidas teil tänavu kapsad kasvavad?-nagu noored kuused! See on ju hea! mis ta siin hea!...jne.
Nagu ikka soojast ja külmast, märjast ja kuivast.
Eelmise aasta vihm lõppes detsembrisse. Siis tuli talvega koos põud peale ja kestis meil eilse ööni. Nüüd on neli viis tundi kergelt sadanud. Sügisene vesi ei lasknud taimedel puituda ja kevadine põud kuivatas nooremad võrsed krõbekuivaks. See on ju paha! Samas on tugevat kinnitust saanud mustikasortide ja seemikute erinevus. See on ju hea! Olen alustanud kõige karmima valiku läbi teinud taimede paljundamist ja ei pea enam põdema ,kas tulemus ikka hea on!
Vahepeal veidi äksonit ka-trakats vajus külili kraavi. Oligi tore vahepeal naabrimehega suhelda, muidu ainult kes joostes kes pooljoostes, kes komberdades...
Muidu ikka kevad, väetised, niitmised, kasvuhooned,tants kestab veel.
Peoleo vist hõigatas korra hommikul ühena viimastest saabujatest, mustikapõld ja teeääne tuuletriip on tihedasti asustatud. Kanakull passib oma kindlate puude otsas, piiritajad katuseräästas, metsamaasikas õitseb!
Kolm jänest silkasid just praegu akna alt mööda! Jooksud tahavad jooksmist , jänes pole loll, et paksu märja heina sees kepsu lööks kui puhtad rajad olemas!

17/05/2026

On kerget vihma sabistanud... vahetevahel ja vähe. Elu lõi rohelisemaks ja kollasemaks. Raps ja võilill üksteise võidu ! Nii kange värv, et võtab hambad valutama! Õnneks polegid teisi!
Mustikas veel täiega ei õitse, lehti hakkab vaikselt näitama.
Punaselg õgijad tulid kohale järgmisel päeval peale sisalike ärkamist. Varem polnud kedagi süüa! Keegi lendaja oli kuskilt järve poolt igavese pika nastiku kinni püüdnud ja meie puuhoovi tee peale maha kukutanud, natuke juba nokitud....Teder ja paar metsist , rähn on ilmunud, linnurahvas enamasti kohal. Piiritajaid ei ole veel näinud.
Üks ring lääne ja teine ida poole. On mida märgata ja meelde jätta. Läänemaa lameduste taustal siin-seal kerkivad paekivikõrgendikud-reeglina juba ammu ammu asustust kandnud, ida pool eluks sobivaid kohti rohkem, väikesed vaikselt hääbumas või suurteks kokku valgunud.

13/05/2026

P**k põud ei luba eriti millestki muust mõtelda. Ehk saab temast midagi õppida. Vaikselt hakkab tiksuma.
Põllule on väetis veel jagamata. Ei teadnud kellele, kuhu ja kui palju. Mingi versiooni mõtlesin välja. Paar nädalat sagisime kasvuhoonete ümber ja sees. Enam-vähem järje peal.
Loomad linnud.
Unine kährik auto alla jäänud. Viirasoos vilksatas arvatavasti ilves. Tedred on ära rahunenud. Pesa tahab pidamist ja kaugel need pojadki. Kaks metsisekana nende tarvis kujundatud kuuse all. Paar korda olen samas neid ükshaaval näinud. Nepid -üks paar mesipuude ligidal, teine umbes põllutee keskel, kodus õue peal ka üks vähemalt askeldab. Händkakk passis tamme oksa peal musträstaid- neil samas kuuseheki sees kolm pesa! Kanakull varitseb põllu alguses kase otsas- just seal, kus ligidal metsised ja nepid tegelevad. Sisalikud ilmusid alles eile lagedale, ehk tuleb nüüd mõni õgijapaar kohale. Siiani ei olnud neil midagi süüa. Seitse vaskussi viisin liiga käidavast kohas veidi eemale-imeosavalt imbusid paksu sambla sisse. Üksik sinakashall peenike rästik.
Pilvealune ilm, kui uskuda kolme nelja ennustuskanalit ja taevapilte-ehk sajab vastu õhtut natuke vihma.

06/05/2026

Kägu tuli kohale aga vihm ei tulnud! Mets ja turbapõllud on piparkuivad.
Eile Viirasoos. Kuiv on sealgi. Katsetasime Andrusega käestläinud kaskedega võitlemist. Vist saime käima. Kännutüügast ei tohi turbasse jätta. Sellest kasvab kiiresti uus ja tugevam!
Kevad seal sutsu hilisem kui Marjasoos,suurt vahet küll pole. Tagasi tulime Mõisaküla kaudu. oli mure, kas kruusatee on vilets. Täiesti korras. Koprad seal ka madalamatesse kohtadesse vett kogunud. Ühes kohas oli suurem kraav kaugemalt Läti poolt kenasti kinni topitud-mitmekümnel meiepoolsel metsahektaril kraavid vett ilusti täis Kohtumine ka-emahirv läks üle tee. Enne Jäärja risti elektriliini alt läbi, üle lageda põllu ja siis Viirasoo tagaküljes rabaserva peitu Paanikas ta ei olnud, eriti ei rutanud. Ilus!
Kevadel haritud põllud tolmavad, talve alt tulnud põldudel ilus terve rohelus. Haned otsivad söögipoolist väiksemate gruppidena kümmekond lindu koos, mitte enam orasepõldudel aga värskelt külvatud tolmuväljadel. Seal on tuul kohati seemned lagedale puhunud ???
Mustikaõied on paisuma hakanud, mingit kiiret arengut ei ole, ööd veel jahedad...

01/05/2026

Päike tuul ja merevesi need ma sõbrad kolmekesi!
Arteki nutikamad noored tegid sellest laulust oma versioooni-solntse vozduh, onanism ,ukrepljajut organism! Väga hea näide kirjapandu tegelikele oludele kohandamiseks! Kehtib siiani ja üha laialdasemalt!
Päike ja tuul kuivatasid meid terve aprilli. Ja +- kolm kraadi sinna juurde. Külmunud maa ei lasknud taimedel vett kätte saada. See tõi kaasa omamajagu kahjustusi. Nüüd on aeg aru saada põhjustest ja otsida tarkust, mida ja kas üldse saab paremaks teha. ...ja anna mulle tarkust nende vahel vahet teha!
Fataalsed tegevused ennekõike! Ületuleva aasta eriti külma talve oht saadab puuriita pikendama. Tühjad põllud ootavad mustikataimi, kasvuhooned korrastatud ja tasapisi meenutame eelmiste aegade vigu ja õnnestumisi. Mõningaste kohendamistega saime elu neis käima! Põldudel niitis Väino pikad Northblue vanad peenrad külgedelt nooremaks. Üleeelmise aasta kogemus lubas selle tegevuse laiemalt ette võtta.
Tegemiste dokumentatsioon peab vastama kehtestatud lauludele. No probleema! Teeme ära!
Selline igapäev.
Muud huvitavat.
Valguta poldrile paar tundi. Rõngu jõgi voolab täpselt nii vähe nagu alevi solgitorudest vett tuleb. Pärast puhastusseadmeid on solgist saanud forellikõlbulik ojake! enne järve oma poolteist meetrit-ei, mitte sügav vaid lai! Koprad on kogunenud suudme ligidale ja poldri märjematesse kraavidesse.
Linnud-kaks loorkulli, täpset nime ei tea. Minu arust linnuriigi ühed ilusamad lendajad. Pikad kitsad tiivad ja arvata kerge keha annavad lennule erilise iseenesestmõistetavuse. Üks sinikaelapaar, kaks hõbehaigrut, paar kolm pisemat pardipudinat. Ühesõnaga -TÜHI!
Poldri kõrvalt küngastelt oli püütud puid varuda. Võsa ja peenpuit-võib olla harvendusraie-vaatamas ei käinud. Tekkis üsna mitu mõtet metsakorralduse kohta, võib olla leian kuskil tribüüni ja võtan julguse midagi arvata. Kui põhjendada ei oska ei hakka tänitama!
Kodulinde ka . Maja ümber mets kiliseb! Pardid tiigijäänusel ja tedrepaar mustikateel meie peale enam lendu ei tõuse, astuvad mõne sammu eemale. Sookurepaar, Ali põllul käivad söömas ükshaaval. Keegi peab pesal istuma -või juba poega-gi. kantseldama.
Aga mets ju seda nägu-varsti tuleb kägu. Mis tal siia asja on -vähemalt esimene kevadine putukapõlvkond-arvan, et külmus surnuks!

30/04/2026

25/01/2026

Kästakse linde lugeda...Ei püsi nad paigal...tulevad ,lähevad, kaklevad, lendavad peki pealt sihvkadesse ja tagasi. Sihvkad on tiheda aktiniidiavõsa all maas, seal hüpeldakse üles -alla. Seeme noka vahele ja põõsasse peitu seda sööma. Sinna ei mahu vaenlene ligi. Ühte vaenlast nägin-raudkull. Tegi kiire ringi ümber põõsa-ei lennanud sealt keegi välja-seekord tühi ring. Muidu on peamiselt rasvatihased, paar sinitihast, tutt-tihast ja puukoristajat. Üksik rohevint?? on ennast paar korda näidanud. Pisikesi hallikarvalisi on ka kümmekond-nemad on kõige usalduslikumad-inimest ei karda üldse, Külmad ilmad tõid leevikesed latvadest alla seemneid sööma. Siiani häälitsesid ainult kõrgel üleval. Nüüd pungad külmunud, tuleb söögiplatsilt lisa vaadata! Nemad on väärikad, lasevad ennast lugeda -neli härrat ja kolm prouat.
Hakkabki valgeks tõmbuma. -20 c, vaatan söögiplatsi üle. Lussi käis hommikuse ringi varakult ära, teda enne kümmet välja ei lase-salaja kipub linde lugema.
Muidu külm ja valge. Eile poest läbi, külade ümber on jälgi, rebane , koerad kassid. Ühe teeristi peal oli kellegi värsket laipa hooletult ühest pagasnikust teise tõstetud-väike verelomp lumes...
Käisin õuest läbi. metsas üksik pakasepaugatus, hallid tihased juba kohal-pahandasid segamist-tää-tää-tää