Marjasoo

13/05/2026

P**k põud ei luba eriti millestki muust mõtelda. Ehk saab temast midagi õppida. Vaikselt hakkab tiksuma.
Põllule on väetis veel jagamata. Ei teadnud kellele, kuhu ja kui palju. Mingi versiooni mõtlesin välja. Paar nädalat sagisime kasvuhoonete ümber ja sees. Enam-vähem järje peal.
Loomad linnud.
Unine kährik auto alla jäänud. Viirasoos vilksatas arvatavasti ilves. Tedred on ära rahunenud. Pesa tahab pidamist ja kaugel need pojadki. Kaks metsisekana nende tarvis kujundatud kuuse all. Paar korda olen samas neid ükshaaval näinud. Nepid -üks paar mesipuude ligidal, teine umbes põllutee keskel, kodus õue peal ka üks vähemalt askeldab. Händkakk passis tamme oksa peal musträstaid- neil samas kuuseheki sees kolm pesa! Kanakull varitseb põllu alguses kase otsas- just seal, kus ligidal metsised ja nepid tegelevad. Sisalikud ilmusid alles eile lagedale, ehk tuleb nüüd mõni õgijapaar kohale. Siiani ei olnud neil midagi süüa. Seitse vaskussi viisin liiga käidavast kohas veidi eemale-imeosavalt imbusid paksu sambla sisse. Üksik sinakashall peenike rästik.
Pilvealune ilm, kui uskuda kolme nelja ennustuskanalit ja taevapilte-ehk sajab vastu õhtut natuke vihma.

06/05/2026

Kägu tuli kohale aga vihm ei tulnud! Mets ja turbapõllud on piparkuivad.
Eile Viirasoos. Kuiv on sealgi. Katsetasime Andrusega käestläinud kaskedega võitlemist. Vist saime käima. Kännutüügast ei tohi turbasse jätta. Sellest kasvab kiiresti uus ja tugevam!
Kevad seal sutsu hilisem kui Marjasoos,suurt vahet küll pole. Tagasi tulime Mõisaküla kaudu. oli mure, kas kruusatee on vilets. Täiesti korras. Koprad seal ka madalamatesse kohtadesse vett kogunud. Ühes kohas oli suurem kraav kaugemalt Läti poolt kenasti kinni topitud-mitmekümnel meiepoolsel metsahektaril kraavid vett ilusti täis Kohtumine ka-emahirv läks üle tee. Enne Jäärja risti elektriliini alt läbi, üle lageda põllu ja siis Viirasoo tagaküljes rabaserva peitu Paanikas ta ei olnud, eriti ei rutanud. Ilus!
Kevadel haritud põllud tolmavad, talve alt tulnud põldudel ilus terve rohelus. Haned otsivad söögipoolist väiksemate gruppidena kümmekond lindu koos, mitte enam orasepõldudel aga värskelt külvatud tolmuväljadel. Seal on tuul kohati seemned lagedale puhunud ???
Mustikaõied on paisuma hakanud, mingit kiiret arengut ei ole, ööd veel jahedad...

01/05/2026

Päike tuul ja merevesi need ma sõbrad kolmekesi!
Arteki nutikamad noored tegid sellest laulust oma versioooni-solntse vozduh, onanism ,ukrepljajut organism! Väga hea näide kirjapandu tegelikele oludele kohandamiseks! Kehtib siiani ja üha laialdasemalt!
Päike ja tuul kuivatasid meid terve aprilli. Ja +- kolm kraadi sinna juurde. Külmunud maa ei lasknud taimedel vett kätte saada. See tõi kaasa omamajagu kahjustusi. Nüüd on aeg aru saada põhjustest ja otsida tarkust, mida ja kas üldse saab paremaks teha. ...ja anna mulle tarkust nende vahel vahet teha!
Fataalsed tegevused ennekõike! Ületuleva aasta eriti külma talve oht saadab puuriita pikendama. Tühjad põllud ootavad mustikataimi, kasvuhooned korrastatud ja tasapisi meenutame eelmiste aegade vigu ja õnnestumisi. Mõningaste kohendamistega saime elu neis käima! Põldudel niitis Väino pikad Northblue vanad peenrad külgedelt nooremaks. Üleeelmise aasta kogemus lubas selle tegevuse laiemalt ette võtta.
Tegemiste dokumentatsioon peab vastama kehtestatud lauludele. No probleema! Teeme ära!
Selline igapäev.
Muud huvitavat.
Valguta poldrile paar tundi. Rõngu jõgi voolab täpselt nii vähe nagu alevi solgitorudest vett tuleb. Pärast puhastusseadmeid on solgist saanud forellikõlbulik ojake! enne järve oma poolteist meetrit-ei, mitte sügav vaid lai! Koprad on kogunenud suudme ligidale ja poldri märjematesse kraavidesse.
Linnud-kaks loorkulli, täpset nime ei tea. Minu arust linnuriigi ühed ilusamad lendajad. Pikad kitsad tiivad ja arvata kerge keha annavad lennule erilise iseenesestmõistetavuse. Üks sinikaelapaar, kaks hõbehaigrut, paar kolm pisemat pardipudinat. Ühesõnaga -TÜHI!
Poldri kõrvalt küngastelt oli püütud puid varuda. Võsa ja peenpuit-võib olla harvendusraie-vaatamas ei käinud. Tekkis üsna mitu mõtet metsakorralduse kohta, võib olla leian kuskil tribüüni ja võtan julguse midagi arvata. Kui põhjendada ei oska ei hakka tänitama!
Kodulinde ka . Maja ümber mets kiliseb! Pardid tiigijäänusel ja tedrepaar mustikateel meie peale enam lendu ei tõuse, astuvad mõne sammu eemale. Sookurepaar, Ali põllul käivad söömas ükshaaval. Keegi peab pesal istuma -või juba poega-gi. kantseldama.
Aga mets ju seda nägu-varsti tuleb kägu. Mis tal siia asja on -vähemalt esimene kevadine putukapõlvkond-arvan, et külmus surnuks!

30/04/2026

22/04/2026

Viirasoost läbi.
Tegime Andrusega juurdepääsu tee läbitavaks. Kaugele tee peale ulatuvad oksad ära. Sai palju avaram. Linde -loomi õieti ei näinudki. Isegi jälgi mitte. Ainult koprad püüavad kraavis vett tõsta aga pole midagi tõsta!
Mustikate seis on seal vahelduv. Pigem hea. Parem kui Marjasoos. On üsna palju lootusrikkaid põõsaid, eks suvel loeme üle.
Jõhvikas on kohati päikesest kuivatatud, tihedama kasvuga kohtades olid õiepungad hinges. Möödunudaastast marja veel üsna palju. Maitsev- korjamine teeb siirupiseks. Möödunud kevadel külvatud seemnetest tõusnud pisikesed taimed hinges.
Üks raba veel rajamisel. seal mõni põld madalat mustikat olemas -hullusti õiepungi täis. Põldude tegemine pooleli, kuiv kevad lubab tehnikaga peale sõita, ehk jõuab sügisel ka midagi juurde istutada.
Marjasoos ikka põõsaste noorendamine ja pistikutega askeldamine. Eelmise märja suve ja talvise- kevadise külmakuiv päikese koosmõju on noortele võrsetele omajagu kahju teinud. Nagu ikka on karmivõitu kogemused parimad õpetajad...
Linde on kuulda ja näha! Täna hommikul hooples tedrekukk õige tee ligidal nooreks niidetud põllu otsal- vähemalt üks kana teda põõsast imetlemas. Minu bussiga möödasõit, Lussi sabas sörkimas, ei seganud neid üldse!
Nepid elavad juba mõlemas põllu otsasIlmalt ootan just seda ,mida pakutakse-pole neid mustikaõisi veel vaja!

18/04/2026

Kevad ikka sama kuiv ja jahe.
Põllu teede ääred korrastatud, kased kodus halgudena riita laotud. Suur kuivanud kuusk on lõhkumisel ja paar mändi ootel. Rohkem ei mahu ka. Karulauk ajas lepiku servas lehelibled nähtavale, paiseleht õitseb
Paar päeva tagasi jõudis linavästrik kohale. Tedrelaulu on kuulda, metsiseid otsimas ei ole käinud. Kotkapaarist on jäänud nähtavale üksik töökas isalind -lendab Võrtsjärve ja pesakoha vahet, vahetevahel ronk sabas tänitamas tema pesa jääb kotka tee peale ette. Haned,lagled, kiivitajad ,kaelustuvid... on kindlalt kohal ja musträstad teevad mustikatesse pesi. Samas toimetab ka paar metskurvitsaid. Rähnid on välja ilmunud, tassivad kuusekäbisid vanade kaskede latvadesse töötlemisele. Nokapõrinat ei ole kuulnud. Muidu kodumets maast latvadeni linnulaulu täis.
Mustikast. Nüüd on näha eelmise suve vihmade mõju. Uute pikemate võrsete ladvad on hargnenud aga talv jõudis kohale enne noorte harude küpsemist -valdavalt külmavõetud. Vanadel okstel pole häda kah, õiepungad paisuvad. Noorendame vanu põõsaid oma parimate äranägemiste ja võimete kohaselt. Nii ühed kui teised on küsitava väärtusega, ikka veel! ...aga teeme ära, eks järgmisel aastal saame teada.
Hommikud on erksad ,tasub tervitamas käia! kas või trepi pealt!

03/04/2026

Jahedad läbipaistvad hommikud. Linnuelu hõredapoolne. Lõunast tuleb tasapisi rahvast juurde. Kohalikud ja varem saabujad on pesitsema hakanud. Eile nägin metskurvitsat. Ikka mustikapõllul. Kükitas tee servas, bussiga tasakesi läksin, astus kaks! kurvitsasammu kõrvale! lendu ei tõusnud. Rästad ehitavad pesi ja paljud väiksemad ka. Tiigiserva pori on segumaterjalina hinnas. Kõik seda siiski ei kasuta, käivad joomas. Kotkad on üsna tavalised. Nemad ootavad enne pesalt lennule tõusmist õhu soojenemise ära. Üleeile vastu õhtut lendasid kahekesi altpoolt männilatvu üle meie elamise. Nädal tagasi üksik hallõgija, ei jäänud pidama. Põlluteelt saagisime kaski välja, oksad väheldastesse hunnikutesse ja pealt kuuseokstega tihedamaks. Hinnatud kinnisvara, vähemalt kahes sisekujundus käimas! Väikesepoolne rähn pahandas metsas kellegi peale. Kuulsin ei näinud.
Mustikapõllul on päeva soojemal poolel liblikaid märgata, enamus väikesed. Nii on seal ka midagi nokapoolist saada. Turvas alles sügavamalt külmunud, sisalikud peidus, ühtegi rästikut pole kohanud. Metsiseplatsilt olen eemale hoidnud, hommikul on sinnapoole vaatamine täpselt vastu tõusvat päikest, nii ei saa kaugemalt midagi kedagi näha.
Mustikapungad on paisuma hakanud, paiseleht sinililled, ka Elerini toodud punaseõielised! ja mõned pajud õitsevad, varajased aialilled muidugi.

27/03/2026

Mõndagi olen vahepeal märganud. Mustikatest. PURU (kõige maitsvam sort üldse!) täitsa raisus! vanade taimede rida tuleb tüüka peale tagasi lõigata. Ehk kasvatab siis uued noored põõsad...Paarsada põõsast, üle pea kõrged, palju vanu kuivanud oksi seas. Saega nudida ei saa oksad vibavad, madalalt maha lõigata saaks-aga kes ja kuhu need oksad paneb? hekilõikaja ei saa kuivanud okstest jagu- ei muud kui tuleb purustajaga põõsad madalamaks sõita -purustaja ka päris maani ei jõua töödelda poole meetri kõrguseni närib ära, edasi läheb juba nutuseks! Madalamal on jämedam materjal, mis võtab trumli pöörded maha-ei purusta enam! Allesjäävad tüükad saab siis trimmeri otsa pandud saekettaga õige kõrguseni lõigata Nii jääb lõigatud kraam piisavalt peenikeseks, et ei pea põllult ära vedama. Lihtne!
Põllu tee äärest harvendasin kaski, küttematerjal koju toodud ja osa lõhutult riidas, oksarisu tahab veel korrastamist.
Kogu see puutegevus käis akuriistadega-nii sai vahepeal kuulata ja vaadata. Hallõgija näitas ennast. Viirasoos tavaline, siin esimest korda. Näeb välja nagu suur linavästrik, isalinnul lennates õige ilus sulepilt näidata!
Täna oli tagumise laia kraavi taha noorde männikusse kellegi laip tekitatud, vähemalt kolmkümmend ronka ja mitu varest paiskusid sealt hirmsa lärmiga mitmes suunas laiali, ega nad ära lennanud, jäid tiirutama ja lõugama ja passima minu lahkumist! kolm kotkast oli ka, üks kõlkus tükk aega peenikese kase ladvas enne kui minema lendas. Keda söödi? Vaatama ei läinud! Metskits?, ilvese toidulaua jäänus-sellise kamba jaoks väikesevõitu, katkusurnud kummutisuurune siga?- mõõdu poolest sobiks, põder? -kes temast jagu sai -hundid või karu? Jääb minust selgitamata.
Kotkajuttu veel -eileõhtusel puuringil lendas kotkas piki põlluteed mulle vastu allpool puude latvu. Eks tuli vaatama kas minu tegemistes miskit nokapoolist pole maha jäänud.
Kotkapesast arvan ikka veel. Arvatava pesapuu ladvast kuulsin üsna pikka üllatavalt meloodilist moosivat kotkajuttu.
Võrtsjävelt jää kadunud ja kalad saadaval.

25/01/2026

Kästakse linde lugeda...Ei püsi nad paigal...tulevad ,lähevad, kaklevad, lendavad peki pealt sihvkadesse ja tagasi. Sihvkad on tiheda aktiniidiavõsa all maas, seal hüpeldakse üles -alla. Seeme noka vahele ja põõsasse peitu seda sööma. Sinna ei mahu vaenlene ligi. Ühte vaenlast nägin-raudkull. Tegi kiire ringi ümber põõsa-ei lennanud sealt keegi välja-seekord tühi ring. Muidu on peamiselt rasvatihased, paar sinitihast, tutt-tihast ja puukoristajat. Üksik rohevint?? on ennast paar korda näidanud. Pisikesi hallikarvalisi on ka kümmekond-nemad on kõige usalduslikumad-inimest ei karda üldse, Külmad ilmad tõid leevikesed latvadest alla seemneid sööma. Siiani häälitsesid ainult kõrgel üleval. Nüüd pungad külmunud, tuleb söögiplatsilt lisa vaadata! Nemad on väärikad, lasevad ennast lugeda -neli härrat ja kolm prouat.
Hakkabki valgeks tõmbuma. -20 c, vaatan söögiplatsi üle. Lussi käis hommikuse ringi varakult ära, teda enne kümmet välja ei lase-salaja kipub linde lugema.
Muidu külm ja valge. Eile poest läbi, külade ümber on jälgi, rebane , koerad kassid. Ühe teeristi peal oli kellegi värsket laipa hooletult ühest pagasnikust teise tõstetud-väike verelomp lumes...
Käisin õuest läbi. metsas üksik pakasepaugatus, hallid tihased juba kohal-pahandasid segamist-tää-tää-tää

21/12/2025

Bronhito macciato mia more...hakkab üle minema! Ilm lubas ennejõulused tegevused valdavalt kokku tõmmata. Oma bronhiotoga ise otse osaleda ei saanud, aga kaasa muretseda ikka. Hilissügis pakkus väga huvitavaid lahendusi. Oli aega märgata ja mõni mõte sai küpsemaks. Jäi veel tegevusi ka kevadeks. Masinatel õlid -filtrid vahetatud kõik lumevarju toimetatud. Pööning sai lisasasoojustuse, esimene ring oli õige kokku vajunud. Hakkas soojem. Ahjud,pliidid, kaminad roogitud, korralik + majas, küte saadaval ja toad jõululisi täis. Seltskonda ma ei kipu, tatine alles, tuhnin siin netist üht-teist-hull müra. Sirbist lugesin Kristel Vilbaste arvamust-soovitan tõsiselt!
Pime aeg veel kestab, ei oska ma õpetada, kuhu joosta või kelle poole pöörduda. Kui ei ruttakski, võtame aega kuulda ,vaadata, märgata, mõista? Vaikset headust kõigile!