03/06/2026
Otsin terahaaval kevadest arusaamist. On tekkinud mõni mõte. Läheme tagasi eelmisse-suvesse-sügisesse. Vihm, vihm, vihm... seeni peaks olema hullu moodi. Meil kukeseeni oli, viimane sügisene ring juba ei läinud õieti kasvama, puravikeaeg jäi ära, pilvikud tulid ühe hajusa lainena, ära jäid võiseened ja parimate kohtade porgandiriisikad. Kõik puudega sõbralikult koos kasvavad seened. Lepad kased pajud pöörasid enne suvelõppu porivärvi. Kollast ilmus terveks jäänud kaskede latvadesse üsna hilja. lehesadu jäi venima.
Mõte -kas pidev vihmasadu ei pesnud maast toitaineid minema,? vilets toitumine ei võimaldanud metsal oma tavapärast arengutsüklit läbida. Üldiselt jäi puudu talveks valmistumine. seda mitte ainult metsas, ka aedades. Talve tulekuga sajud lõppesid...olles teinud oma kahju. Talv nagu peab!- paras miinus, sula ega lumeuputust! Õieti polnudki teist. Ilma lumeta miinus10-15 külmetas maa üsna paksult ära. Märtsipäike hajutas sellegi lumekribu taevasse. Maa sisse soojemat sulavett ei valgunud, päevane päike kuivatas maapinna peale korraliku isolatsioonikihi, millest soojus läbi ei tungi. Nüüd järgnes kaks kuud pidevat kuiva külma pilvitut tuult. Pilvitu päev soojendas niigi kehvalt suve lõpetanud puud põõsad päeval natuke üles- võiks nagu ärgata, aga maa seest mingit niiskust kätte ei saa- külmunud ju. Tavapärane öine miinus 10 tekitas suure temperatuurikõikumise.
Nüüd imestame -miks minu igihaljad iludused nii roostekarva on, panin küll igaseid kaitseid ümber aga... Kaitse aitab natuke valesse kohta istutatud taime. Sellel kevadel oli tegemist pikkade ebasoodsate tingimuste koosmõjuga.
Meie metsaaluses rodoaias ei ole varasema paarikümne aasta jooksul talvekahjustusi esinenud Nüüd on pruuniks kuivanud lehti küll ja veel, hävitavat kahjustust ei ole ühelgi põõsal- isegi õied on neile külge tulemas.
Mustikad põllul. Sooja külma vaheldus kuivatas ära noored võrsed, kahjustada said ka kõrgemate põõsaste õiepungadega viljaoksad. Varjulisemates kohtades, kuhu kevadine madal päike soojendama ei ulatunud on elusaid õisi- mesilased-kimalased toimetavad. Madal mustikas on veidi kobedam. on sealgi nutusemaid laike, aga mitte eriti palju. Samasugust pilti kurdavad ka Läti kolleegid.
Nüüd siia lisa rahvasuust...meie mustsõstardel, murelitel, kirssidel on mingid pisikesed kihulased kallal, noored lehed närtsivad.. Kas siin ei ole tegemist kevadega vigaseks nätsutatud koorega -liikuma hakanud mahl immitseb läbi vigase koore putukatele toiduks!? pisikesi kihulasetaolisi asju lendas mõnel päeval ka mustikapõldudel.
Siia juurde midagi head või isegi parimat! Kümned tuhanded erinevad mustikapõõsad läbisid selle katsumuse väga erinevalt. On palju taimi kes ei teinud seda märkamagi -paksult õisi täis. Suvel saab hakata nende marjade kallal virisema, kas on piisavalt kõva kestaga, kas saavad korraga valmis , kas kobarad on paraja suurusega, kas põõsas pole liiga tihe või liiga madal või liiga kõrge, kuidas marjad korjatult säilivad, mida head nad sisaldavad... maitsvad võiks nad ka olla!
Pilvealune ilm, öösel tuli sabin vihma, kasvuhoonetesse pole kiiret...ületuleva talve küttepuid on veel lõhkuda!