06/06/2026
Jagan teiega midagi, mis tuli mu pähe kui veel viimaseid lavendleid lõikasin. (Väiksel põllul) jah, mul on nii suur kui väike põld 🥰🪻
Täna esimest korda põllul, tundsin et olen kurb ja natuke mures:
🪻Kurb sest mu taimed on saanud talvest kahjustada
🪻Vähesest teadmatusest istutasin oma kõige esimesed taimed valesti (väiksel põllul)
🪻Taimed said kahjustada suurte puude läheduses neile peale langenud vahtra lehtedest (nüüd on mõned taimed seest kõik tühjad)
🪻Kurb, sest sel hooajal oodatakse minult lubatud toodet ja ma ei tea kui palju seda tuleb…
🪻Mulle ei meeldi inimesi alt vedada, aga kindlasti leian lahenduse kõigele💜
Aga kas see kõik paneb mind tundma seda tunnet, et enam ei taha - kindlasti mitte.
Teame ju kõik et põllumehe/naise elu ongi alati ootamatusi täis ja loodusel on meiega omad plaanid.
Tean ka seda, et see suvi ei pruugi tulla nii õitsev, kui seda oli eelmine aga õisi saab olema sellegi poolest palju ja seda ilu saab ikkagi nautida.
Teinekord ongi normaalne tunda tundeid, mida oleme enamasti harjunud endasse hoidma ja teistele mitte näitama. Aga mina nii ei oska, kindlasti jagan siin veel oma õnnestumisi ja ebsõnnestumisi sest see on päris elu.
Piltidel on näha olukord missugused on kahjustatud taimed ja mis nendest alles jääb, peale lõikamist.
